Järgmine Seltsi koosolek toimub 23.09.16. kell 15.00-18.00 hotellis „Hilton Tallinn Park“ (Kreutzwaldi 23, Tallinn ).
Registreeruda palun kuni 19.09.16. PERH uroloogiaosakonna sekretäri juures telefonil 6171613 või aadressil margot.unt@regionaalhaigla.ee
Eesti mehe tervis pole särav – 15–20% Eesti meestest kannatab eesnäärmepõletiku käes, igal viiendal avastatakse eesnäärmevähk ning eesnäärme healoomuline suurenemine ja sellest tulenevad kusemishäired kimbutavad 70% mehi.
Üks meeste kehva tervise põhjuseid on see, et meestearst ei tööta igas maakonnas. Et mehed jõuaksid õigel ajal arsti juurde, andis vähiliit Tartu Ülikooli kliinikumile üle “Jõulutunneli” annetuste eest ostetud liikuva diagnoosibussi, mis Margus Punabi kinnitusel aitab androloogi teenuse viia meestele lähemale. Eesnäärmebussis on ultraheliaparaat eesnäärme uuringuteks, kehaanalüsaator, millega saab mõõta kliendi kaalu, pikkust, lihasmassi, rasvaprotsenti, bioloogilist vanust ning muid spetsiifilisi näitajaid, samuti uriinivoolu mõõtmise aparaat, analüsaator ja palju muud. Punabi kinnitusel on kabineti varustus täpselt samasugune, nagu see on ka Tartu Ülikooli kliinikumi meestekliiniku Tallinna ja Pärnu filiaalis.
Eesnäärme tervis on nagu meeskonna võit spordis – nõnda alustab juttu Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogia osakonna juhataja Martin Kivi meeste tervisest rääkima asudes.
Tulemus sõltub kõikidest meeskonna liikmetest. Selle tiimi võtmeisikud on sina ise, sinu pereliikmed ja loomulikult perearst ning uroloog.
Dr Kivi kinnitab, et mehe tervis on peale tema enda tihtipeale ka tema lähedaste käes. Kui mees ise ei pööra oma tervisele tähelepanu, siis eesnäärmemuredega kaasnevad sümptomid peaksid märgatavad olema ka pereliikmetele. Eesnäärme tervise edendamiseks on vajalikud teadmised eesnäärme haigustest ja nende sümptomitest – seda hõlpsam on varakult eesnäärme haigusi ära tunda ja edukalt ravida.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla andis 1. juunil viiele noorele kolleegile pidulikult üle Noore Arsti Stipendiumi.
Stipendiumi pälvisid teiste hulgas kirurgiakliiniku uroloog dr Dmitri Korotõtš osalemiseks 5-päevasel miniinvasiivse (laporoskoopilise) uroloogilise kirurgia intensiivkursususel Strasbourgi Ülikooli Haiglas Prantsusmaal, kirurgiakliiniku uroloog dr Margus Krabi osalemiseks ühekuulisel koolitusel USAs Los Angelese haiglas.
Tartu Kultuurkapitali juurde 2008. aastal asutatud Neinar Seli stipendiumi viimase viie aasta teaduspublikatsioonide eest pälvis dr Margus Punab, kes on Tartu Ülikooli kliinikumi androloogiakeskuse direktor, arst-õppejõud ning ka dotsent Tartu Ülikoolis. Stipendium anti traditsiooniliselt üle kliinikumi kevadkonverentsil 25. mail Dorpati konverentsikeskuses.
Oskus karta on meestele hädavajalik, väidab Tartu Medita kliiniku meestearst Kristo Ausmees. Heas mõttes hirm tuleviku ees peaks olema tema sõnul see, mis sunnib mehi vööaluste hädadega õigel ajal arsti poole pöörduma.
Vähidiagnoosiga mehi ajendas ühendust looma seisukoht, et Eestis puudub süsteem vähihaigete meeste toetamiseks.
«Eesnäärmevähi diagnoosi on Eestis ametlikult saanud umbes 10 000 meest, aga kuna haigus kulgeb ilma sümptomiteta, kannab seda enda teadmata ilmselt mitu korda rohkem mehi,» rääkis vastse patsiendiorganisatsiooni eestvedaja Kalev Lehtla, kes sai eesnäärmevähidiagnoosi juba 11 aastat tagasi.
Eestis on suremus eesnäärmevähki üks Euroopa kõrgemaid, sest pahatihti jõuavad Eesti mehed arsti juurde liiga hilja. Infopäeva eesmärgiks on julgustada mehi andma PSA-testi, mis võimaldab vähiriski avastada varakult ja võib päästa elusid.
„Eesnäärmevähk on Eestis meestel enim diagnoositud kasvaja ning igal aastal avastatakse meil ca 1000 uut eesnäärmevähi juhtu,“ rääkis Eesti Uroloogide Seltsi juhatuse esimees dr Toomas Tamm. „Neist 4% diagnoositakse eesnäärmevähk kaugelearenenud staadiumis ja alati peame tunnistama, et oleksime saanud patsiendi jaoks oluliselt rohkem ära teha, kui ta oleks meie juurde jõudnud varem.“
Loe edasi Kõik 50. eluaastates mehed peaksid tegema ära PSA-testi
Selle aasta algusest täidab Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgiakliiniku uroloogia ja neerusiirdamise osakonna juhataja administratiivkohustusi dr Andres Kotsar, kes pärast kümneaastast kodulinnast eemalolekut on otsustanud end taas Eestiga siduda.
Kehaväline kivipurustus lööklainega e. Ingliskeelsest terminist extracorporeal shock wave lithotripsy ESWL) on avastatud 1980 aastal, kuid laialdasemat kliinilist kasutamist hakkas meetod omama 1984-st aastast. Enne ESWL juurutamist oli ainsaks ravimeetodiks neerude ja kusejuha kivide ravis nn. avatud kirurgiline ravi. S.t, et kivid, mis ei väljunud spontaanselt kuseteedest tuli eemaldada kirurgilise operatsiooni teel.
Loe edasi Urolitiaasi (neeru ja kusejuha kivitõve) ravi kehavälise lööklainega. (ülevaate artikkel)
Eestis on neerusiirdamiste ja dialüüsihaigete hulk viimaste aastate jooksul jätkuvalt kasvanud. Arvestades suhtarvude võrdlust muu maailmaga, võib arvata, et need numbrid kasvavad lähiaastatel veelgi, rääkis Jaanus Kahu.
Keskmine patsient neerusiirdamise ootel on 46-aastane mees, kes on eelnevalt kaheksa kuud viibinud hemodialüüsil. Suure tõenäosusega põeb ta kas kroonilist nefriiti või diabeeti ning 7% tõenäosusega on tal olemas keegi lähedane elusdoonoriks, rääkis TÜK uroloog Jaanus Kahu konverentsil, millega tähistati 45 aasta möödumist esimesest neerusiirdamisest Eestis ja 1000ndat neerusiirdamist.
Loe edasi: Med24
