Rubriigiarhiiv: Erialane

Tunnustused Seltsi liikmetele

Põhja-Eesti Regionaalhaigla andis 1. juunil viiele noorele kolleegile pidulikult üle Noore Arsti Stipendiumi. 

Stipendiumi pälvisid teiste hulgas kirurgiakliiniku uroloog dr Dmitri Korotõtš osalemiseks 5-päevasel miniinvasiivse (laporoskoopilise) uroloogilise kirurgia intensiivkursususel Strasbourgi Ülikooli Haiglas Prantsusmaal, kirurgiakliiniku uroloog dr Margus Krabi osalemiseks ühekuulisel koolitusel USAs Los Angelese haiglas.

Tartu Kultuurkapitali juurde 2008. aastal asutatud Neinar Seli stipendiumi viimase viie aasta teaduspublikatsioonide eest pälvis dr Margus Punab, kes on Tartu Ülikooli kliinikumi androloogiakeskuse direktor, arst-õppejõud ning ka dotsent Tartu Ülikoolis. Stipendium anti traditsiooniliselt üle kliinikumi kevadkonverentsil 25. mail Dorpati konverentsikeskuses.

Allikas:
PERHi kodulehekülg
Kliinikumi Leht, mai 2016

EAU Baltic Meeting

EAU Baltic Meeting 2016 toimub 27.05.-28.05. Tallinnas, hotellis Radisson Blu Olümpia,  Liivalaia 33.

Programm on väga huvitav, kohal ka oma ala euroopa tipud.

Registreeruda ja ajakavaga saab tutvuda aadressil baltic16.uroweb.org/

Ootame rohket osavõttu,

EUS juhatus

Seltsi koosolek 29.04.16.

Järgmine Seltsi koosolek toimub 29.04.16. kell 14.00-17.00 Rakvere Linnuses.

Busside väljumisajad on muutunud:

  • Tartust väljumine Kliinikumi Lunini tn. poolse peasissekäigu juurest kell 12.00.
  • Tallinnast
    12:00 – PERH ja Lastehaigla vahelt
    12:15 – Meremeeste Haigla vastas bussipeatusest
    12:30 – Ida-Tallinna Keskhaigla eest

Registreeruda palun kuni 26.04.16. PERH uroloogiaosakonna sekretäri juures telefonil 6171613 või aadressil margot.unt@regionaalhaigla.ee

Loe edasi Seltsi koosolek 29.04.16.

Urolitiaasi (neeru ja kusejuha kivitõve) ravi kehavälise lööklainega. (ülevaate artikkel)

Kehaväline kivipurustus lööklainega e. Ingliskeelsest terminist extracorporeal shock wave lithotripsy ESWL) on avastatud 1980 aastal, kuid laialdasemat kliinilist kasutamist hakkas meetod omama 1984-st aastast. Enne ESWL juurutamist oli ainsaks ravimeetodiks neerude ja kusejuha kivide ravis nn. avatud kirurgiline ravi. S.t, et kivid, mis ei väljunud spontaanselt kuseteedest tuli eemaldada kirurgilise operatsiooni teel.

Loe edasi Urolitiaasi (neeru ja kusejuha kivitõve) ravi kehavälise lööklainega. (ülevaate artikkel)

Jaanus Kahu: tulevikus võib oodata neerusiirdamiste arvu kasvu

Eestis on neerusiirdamiste ja dialüüsihaigete hulk viimaste aastate jooksul jätkuvalt kasvanud. Arvestades suhtarvude võrdlust muu maailmaga, võib arvata, et need numbrid kasvavad lähiaastatel veelgi, rääkis Jaanus Kahu.

Keskmine patsient neerusiirdamise ootel on 46-aastane mees, kes on eelnevalt kaheksa kuud viibinud hemodialüüsil. Suure tõenäosusega põeb ta kas kroonilist nefriiti või diabeeti ning 7% tõenäosusega on tal olemas keegi lähedane elusdoonoriks, rääkis TÜK uroloog Jaanus Kahu konverentsil, millega tähistati 45 aasta möödumist esimesest neerusiirdamisest Eestis ja 1000ndat neerusiirdamist.

Loe edasi: Med24

Meeste kusemishäirete käsitlus- ja ravijuhend perearstidele

Juhend on valminud Eesti Perearstide Seltsi ja Eesti Uroloogide Seltsi ühisinitsiatiivil ning selle autorid on Margus Punab, Urmas Takker, Karmen Palts, Ülo Zirel, Peep Baum ja Toomas Tamm. Juhendi loomise vajadus sai selgeks juba mitme aasta eest, kui pärast korduvaid teavituskampaaniaid kasvas nii perearstide, meestearstide kui ka uroloogide vastuvõtus järsult eesnäärmeprobleemidega pöördunud meeste arv.

Samal ajal on järk-järgult laienenud meeste kusemishäirete leevendamiseks konservatiivse ravi valikud, mis omakorda on üle maailma ja ka Eestis kiiresti vähendanud operatiivset ravi vajavate meeste arvu.

Loe edasi: Eesti Arst 2011; 90(5):244

Eesnäärmehaiguste omavahelised seosed ja ühised riskitegurid

Autorid: Kristo Ausmees

Viimase kümmekonna aasta jooksul on järjest rohkem tekkinud hüpoteese ja ilmunud uuringuid selle kohta, et eesnäärme mahu suurenemise ja kasvaja arengu üheks oluliseks põhjustavaks teguriks võib olla pikaajaline põletikuline protsess eesnäärmes. On teada, et pikaajalise, eelnevalt ravimata eesnäärmepõletikuga meestel on võrreldes tervete meestega 7,7-kordne risk näärme hüperplaasiaga seotud tüsistuste väljakujunemiseks, 3,3 korda suurenenud risk eesnäärme hüperplaasia tekkeks ja 1,7 korda suurem risk hilisema kasvajalise protsessi kujunemiseks eesnäärmes. Uuringute alusel esineb selge seos eesnäärme mahu kasvukiiruse, kasvaja agressiivsuse ja PSA taseme vahel ning ligi 80%-l eesnäärmekasvaja leiuga meestest tuvastatakse histoloogilisel uuringul kaasuvana elundi hüperplastilisi või põletikulisi muutusi.

Loe edasi: Eesti Arst 2010; 89(12):818−824