Toomas Tamm, Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiaosakonna juhataja
Eestis lisandub aastas ligikaudu 1000 uut eesnäärmevähi haigusjuhtu ehk tegemist on kasvajaliigiga, millesse mehed enim haigestuvad. See suundumus on paraku kasvav.
Sellest hoolimata ei tea potentsiaalsed patsiendid ja nende omaksed eesnäärmevähist niipalju kui võiks. Näiteks seda, et ka seda kasvajat saab edukalt ravida.
Loe edasi Kuidas eesti mehed saaksid võidelda massihaiguse, eesnäärmevähiga?
Eesti Uroloogide Selts on seisukohal, et Eestis minnakse mehe eesnäärmevähist tingituna liiga kergekäeliselt kastreerimise teed, samal ajal kui mujal Euroopas saavutatakse sama häid tulemusi muude ravimeetoditega.
«Eesnäärmevähk on Euroopas meestel enim diagnoositud kasvaja – võiks isegi öelda, et sellest on kujunemas massihaigus, kuna esmaste diagnooside arv on võrreldes 2000. aastaga kasvanud umbes kolm korda,» rääkis Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiaosakonna vanemarst Martin Kivi.
Eesnäärmevähi maailmakongressil (Melbourne, 7.–10. august 2013) ekspertide esitatud konsensusvaade eesnäärmevähi varajaseks avastamiseks.
Loe edasi: Eesti Arst 2013; 92(10):597–602
Juhend on valminud Eesti Perearstide Seltsi ja Eesti Uroloogide Seltsi ühisinitsiatiivil ning selle autorid on Margus Punab, Urmas Takker, Karmen Palts, Ülo Zirel, Peep Baum ja Toomas Tamm. Juhendi loomise vajadus sai selgeks juba mitme aasta eest, kui pärast korduvaid teavituskampaaniaid kasvas nii perearstide, meestearstide kui ka uroloogide vastuvõtus järsult eesnäärmeprobleemidega pöördunud meeste arv.
Samal ajal on järk-järgult laienenud meeste kusemishäirete leevendamiseks konservatiivse ravi valikud, mis omakorda on üle maailma ja ka Eestis kiiresti vähendanud operatiivset ravi vajavate meeste arvu.
Loe edasi: Eesti Arst 2011; 90(5):244
Autorid: Kristo Ausmees
Viimase kümmekonna aasta jooksul on järjest rohkem tekkinud hüpoteese ja ilmunud uuringuid selle kohta, et eesnäärme mahu suurenemise ja kasvaja arengu üheks oluliseks põhjustavaks teguriks võib olla pikaajaline põletikuline protsess eesnäärmes. On teada, et pikaajalise, eelnevalt ravimata eesnäärmepõletikuga meestel on võrreldes tervete meestega 7,7-kordne risk näärme hüperplaasiaga seotud tüsistuste väljakujunemiseks, 3,3 korda suurenenud risk eesnäärme hüperplaasia tekkeks ja 1,7 korda suurem risk hilisema kasvajalise protsessi kujunemiseks eesnäärmes. Uuringute alusel esineb selge seos eesnäärme mahu kasvukiiruse, kasvaja agressiivsuse ja PSA taseme vahel ning ligi 80%-l eesnäärmekasvaja leiuga meestest tuvastatakse histoloogilisel uuringul kaasuvana elundi hüperplastilisi või põletikulisi muutusi.
Loe edasi: Eesti Arst 2010; 89(12):818−824
Tartu Ülikooli kliinikumi meestearst Margus Punab arutleb teemal, mis on juhtunud Eesti meeste tervisega ja miks meeste keskmine eluiga on langenud juba 60 eluaasta piirile.
Meeste oodatava eluea langus 2007. aastal oli kõigile suur üllatus. Olles selles osas niigi üks Euroopa punastest laternatest, oli ka minule üllatus, et sellelt positsioonilt on võimalik veel allapoole kukkuda. Järgnevalt püüan veidi vaadelda võimalikke põhjuseid, mis võiksid meeste tervist ja eluiga tänapäeva Eestis enim mõjutada.
