Järgmine Seltsi koosolek toimub 29.04.16. kell 14.00-17.00 Rakvere Linnuses.
Busside väljumisajad on muutunud:
Registreeruda palun kuni 26.04.16. PERH uroloogiaosakonna sekretäri juures telefonil 6171613 või aadressil margot.unt@regionaalhaigla.ee
Oskus karta on meestele hädavajalik, väidab Tartu Medita kliiniku meestearst Kristo Ausmees. Heas mõttes hirm tuleviku ees peaks olema tema sõnul see, mis sunnib mehi vööaluste hädadega õigel ajal arsti poole pöörduma.
Vähidiagnoosiga mehi ajendas ühendust looma seisukoht, et Eestis puudub süsteem vähihaigete meeste toetamiseks.
«Eesnäärmevähi diagnoosi on Eestis ametlikult saanud umbes 10 000 meest, aga kuna haigus kulgeb ilma sümptomiteta, kannab seda enda teadmata ilmselt mitu korda rohkem mehi,» rääkis vastse patsiendiorganisatsiooni eestvedaja Kalev Lehtla, kes sai eesnäärmevähidiagnoosi juba 11 aastat tagasi.
Eestis on suremus eesnäärmevähki üks Euroopa kõrgemaid, sest pahatihti jõuavad Eesti mehed arsti juurde liiga hilja. Infopäeva eesmärgiks on julgustada mehi andma PSA-testi, mis võimaldab vähiriski avastada varakult ja võib päästa elusid.
„Eesnäärmevähk on Eestis meestel enim diagnoositud kasvaja ning igal aastal avastatakse meil ca 1000 uut eesnäärmevähi juhtu,“ rääkis Eesti Uroloogide Seltsi juhatuse esimees dr Toomas Tamm. „Neist 4% diagnoositakse eesnäärmevähk kaugelearenenud staadiumis ja alati peame tunnistama, et oleksime saanud patsiendi jaoks oluliselt rohkem ära teha, kui ta oleks meie juurde jõudnud varem.“
Loe edasi Kõik 50. eluaastates mehed peaksid tegema ära PSA-testi
Selle aasta algusest täidab Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgiakliiniku uroloogia ja neerusiirdamise osakonna juhataja administratiivkohustusi dr Andres Kotsar, kes pärast kümneaastast kodulinnast eemalolekut on otsustanud end taas Eestiga siduda.
Kehaväline kivipurustus lööklainega e. Ingliskeelsest terminist extracorporeal shock wave lithotripsy ESWL) on avastatud 1980 aastal, kuid laialdasemat kliinilist kasutamist hakkas meetod omama 1984-st aastast. Enne ESWL juurutamist oli ainsaks ravimeetodiks neerude ja kusejuha kivide ravis nn. avatud kirurgiline ravi. S.t, et kivid, mis ei väljunud spontaanselt kuseteedest tuli eemaldada kirurgilise operatsiooni teel.
Loe edasi Urolitiaasi (neeru ja kusejuha kivitõve) ravi kehavälise lööklainega. (ülevaate artikkel)
Eestis on neerusiirdamiste ja dialüüsihaigete hulk viimaste aastate jooksul jätkuvalt kasvanud. Arvestades suhtarvude võrdlust muu maailmaga, võib arvata, et need numbrid kasvavad lähiaastatel veelgi, rääkis Jaanus Kahu.
Keskmine patsient neerusiirdamise ootel on 46-aastane mees, kes on eelnevalt kaheksa kuud viibinud hemodialüüsil. Suure tõenäosusega põeb ta kas kroonilist nefriiti või diabeeti ning 7% tõenäosusega on tal olemas keegi lähedane elusdoonoriks, rääkis TÜK uroloog Jaanus Kahu konverentsil, millega tähistati 45 aasta möödumist esimesest neerusiirdamisest Eestis ja 1000ndat neerusiirdamist.
Loe edasi: Med24
Toomas Tamm, Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiaosakonna juhataja
Eestis lisandub aastas ligikaudu 1000 uut eesnäärmevähi haigusjuhtu ehk tegemist on kasvajaliigiga, millesse mehed enim haigestuvad. See suundumus on paraku kasvav.
Sellest hoolimata ei tea potentsiaalsed patsiendid ja nende omaksed eesnäärmevähist niipalju kui võiks. Näiteks seda, et ka seda kasvajat saab edukalt ravida.
Loe edasi Kuidas eesti mehed saaksid võidelda massihaiguse, eesnäärmevähiga?
Eesti Uroloogide Selts on seisukohal, et Eestis minnakse mehe eesnäärmevähist tingituna liiga kergekäeliselt kastreerimise teed, samal ajal kui mujal Euroopas saavutatakse sama häid tulemusi muude ravimeetoditega.
«Eesnäärmevähk on Euroopas meestel enim diagnoositud kasvaja – võiks isegi öelda, et sellest on kujunemas massihaigus, kuna esmaste diagnooside arv on võrreldes 2000. aastaga kasvanud umbes kolm korda,» rääkis Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiaosakonna vanemarst Martin Kivi.
Eesnäärmevähi maailmakongressil (Melbourne, 7.–10. august 2013) ekspertide esitatud konsensusvaade eesnäärmevähi varajaseks avastamiseks.
Loe edasi: Eesti Arst 2013; 92(10):597–602
