Meedia

Kõik 50. eluaastates mehed peaksid tegema ära PSA-testi

Eestis on suremus eesnäärmevähki üks Euroopa kõrgemaid, sest pahatihti jõuavad Eesti mehed arsti juurde liiga hilja. Infopäeva eesmärgiks on julgustada mehi andma PSA-testi, mis võimaldab vähiriski avastada varakult ja võib päästa elusid.

„Eesnäärmevähk on Eestis meestel enim diagnoositud kasvaja ning igal aastal avastatakse meil ca 1000 uut eesnäärmevähi juhtu,“ rääkis Eesti Uroloogide Seltsi juhatuse esimees dr Toomas Tamm. „Neist 4% diagnoositakse eesnäärmevähk kaugelearenenud staadiumis ja alati peame tunnistama, et oleksime saanud patsiendi jaoks oluliselt rohkem ära teha, kui ta oleks meie juurde jõudnud varem.“

Loe edasi Kõik 50. eluaastates mehed peaksid tegema ära PSA-testi →

Erialane

Urolitiaasi (neeru ja kusejuha kivitõve) ravi kehavälise lööklainega. (ülevaate artikkel)

Kehaväline kivipurustus lööklainega e. Ingliskeelsest terminist extracorporeal shock wave lithotripsy ESWL) on avastatud 1980 aastal, kuid laialdasemat kliinilist kasutamist hakkas meetod omama 1984-st aastast. Enne ESWL juurutamist oli ainsaks ravimeetodiks neerude ja kusejuha kivide ravis nn. avatud kirurgiline ravi. S.t, et kivid, mis ei väljunud spontaanselt kuseteedest tuli eemaldada kirurgilise operatsiooni teel.

Loe edasi Urolitiaasi (neeru ja kusejuha kivitõve) ravi kehavälise lööklainega. (ülevaate artikkel) →

Erialane

Jaanus Kahu: tulevikus võib oodata neerusiirdamiste arvu kasvu

Eestis on neerusiirdamiste ja dialüüsihaigete hulk viimaste aastate jooksul jätkuvalt kasvanud. Arvestades suhtarvude võrdlust muu maailmaga, võib arvata, et need numbrid kasvavad lähiaastatel veelgi, rääkis Jaanus Kahu.

Keskmine patsient neerusiirdamise ootel on 46-aastane mees, kes on eelnevalt kaheksa kuud viibinud hemodialüüsil. Suure tõenäosusega põeb ta kas kroonilist nefriiti või diabeeti ning 7% tõenäosusega on tal olemas keegi lähedane elusdoonoriks, rääkis TÜK uroloog Jaanus Kahu konverentsil, millega tähistati 45 aasta möödumist esimesest neerusiirdamisest Eestis ja 1000ndat neerusiirdamist.

Loe edasi: Med24

Meedia

Kuidas eesti mehed saaksid võidelda massihaiguse, eesnäärmevähiga?

Toomas Tamm, Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiaosakonna juhataja

Eestis lisandub aastas ligikaudu 1000 uut eesnäärmevähi haigusjuhtu ehk tegemist on kasvajaliigiga, millesse mehed enim haigestuvad. See suundumus on paraku kasvav.

Sellest hoolimata ei tea potentsiaalsed patsiendid ja nende omaksed eesnäärmevähist niipalju kui võiks. Näiteks seda, et ka seda kasvajat saab edukalt ravida.

Loe edasi Kuidas eesti mehed saaksid võidelda massihaiguse, eesnäärmevähiga? →

Meedia

Uroloogid: Eestis kastreeritakse mehi liiga kergekäeliselt

Eesti Uroloogide Selts on seisukohal, et Eestis minnakse mehe eesnäärmevähist tingituna liiga kergekäeliselt kastreerimise teed, samal ajal kui mujal Euroopas saavutatakse sama häid tulemusi muude ravimeetoditega.

«Eesnäärmevähk on Euroopas meestel enim diagnoositud kasvaja – võiks isegi öelda, et sellest on kujunemas massihaigus, kuna esmaste diagnooside arv on võrreldes 2000. aastaga kasvanud umbes kolm korda,» rääkis Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiaosakonna vanemarst Martin Kivi.

Loe edasi Postimehest

Erialane

Meeste kusemishäirete käsitlus- ja ravijuhend perearstidele

Juhend on valminud Eesti Perearstide Seltsi ja Eesti Uroloogide Seltsi ühisinitsiatiivil ning selle autorid on Margus Punab, Urmas Takker, Karmen Palts, Ülo Zirel, Peep Baum ja Toomas Tamm. Juhendi loomise vajadus sai selgeks juba mitme aasta eest, kui pärast korduvaid teavituskampaaniaid kasvas nii perearstide, meestearstide kui ka uroloogide vastuvõtus järsult eesnäärmeprobleemidega pöördunud meeste arv.

Samal ajal on järk-järgult laienenud meeste kusemishäirete leevendamiseks konservatiivse ravi valikud, mis omakorda on üle maailma ja ka Eestis kiiresti vähendanud operatiivset ravi vajavate meeste arvu.

Loe edasi: Eesti Arst 2011; 90(5):244

Erialane

Eesnäärmehaiguste omavahelised seosed ja ühised riskitegurid

Autorid: Kristo Ausmees

Viimase kümmekonna aasta jooksul on järjest rohkem tekkinud hüpoteese ja ilmunud uuringuid selle kohta, et eesnäärme mahu suurenemise ja kasvaja arengu üheks oluliseks põhjustavaks teguriks võib olla pikaajaline põletikuline protsess eesnäärmes. On teada, et pikaajalise, eelnevalt ravimata eesnäärmepõletikuga meestel on võrreldes tervete meestega 7,7-kordne risk näärme hüperplaasiaga seotud tüsistuste väljakujunemiseks, 3,3 korda suurenenud risk eesnäärme hüperplaasia tekkeks ja 1,7 korda suurem risk hilisema kasvajalise protsessi kujunemiseks eesnäärmes. Uuringute alusel esineb selge seos eesnäärme mahu kasvukiiruse, kasvaja agressiivsuse ja PSA taseme vahel ning ligi 80%-l eesnäärmekasvaja leiuga meestest tuvastatakse histoloogilisel uuringul kaasuvana elundi hüperplastilisi või põletikulisi muutusi.

Loe edasi: Eesti Arst 2010; 89(12):818−824

Meedia

Margus Punab: mis on häda Eesti (mehe) tervisega?

Tartu Ülikooli kliinikumi meestearst Margus Punab arutleb teemal, mis on juhtunud Eesti meeste tervisega ja miks meeste keskmine eluiga on langenud juba 60 eluaasta piirile.

Meeste oodatava eluea langus 2007. aastal oli kõigile suur üllatus. Olles selles osas niigi üks Euroopa punastest laternatest, oli ka minule üllatus, et sellelt positsioonilt on võimalik veel allapoole kukkuda. Järgnevalt püüan veidi vaadelda võimalikke põhjuseid, mis võiksid meeste tervist ja eluiga tänapäeva Eestis enim mõjutada.

Loe edasi Postimehest